Oskused, mida vajame soovitud töökohtadel töötamiseks

Pärast kõiki häireid, mis on viimastel aastatel värbamisturgu tabanud, võib nüüd suhteliselt kindlalt väita, et asjad on tõusuteel. Vastavalt Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavale peaks 2030. aastaks vähemalt 78% 20–64-aastastest inimestest olema tööga hõivatud. See on suurepärane uudis, ent toob mängu veel ühe teguri, mida peaksime arvestama, kui soovime tagada, et see statistika muutuks meie tegelikkuseks: inimeste oskused.

Praegu teatab 80% tööandjatest ja peaaegu 4/5 VKEdest ELis, et neil on oma vajadustele vastavate oskuste ja kvalifikatsiooniga inimeste värbamisel raskusi. See ei ole üllatus: tehnoloogia areng, kaksiküleminek (rohe- ja digiüleminek) ning demograafilised muutused on suurendanud olemasolevat oskuste nappust ja jäävad tõenäoliselt probleemseteks valdkondadeks. Näiteks tehisintellekti võidukäik on täiesti uus nähtus, millega alles püüame toime tulla. Veelgi enam, prognooside kohaselt kaotab EL kuni 2050. aastani igal aastal 1 miljon töötajat, sest elanikkond vananeb: kui praegused töötajad lähevad pensionile, siis kes tulevad nende asemele?

Valdkonnad, kus oskuste nappus on kõige suurem

Nappus näib mõjutavat koguni 42 kutseala ja on rohkem levinud keeruliste töötingimustega sektorites (nt tervishoid). COVID-19 pandeemia jättis paljud valdkonna töötajad füüsiliselt ja vaimselt kurnatuks, mistõttu on sektoris endiselt liiga vähe töötajaid.

Teistes sektorites, nagu ehitus, IKT ja transport, on olukord sama halb. Eelkõige transpordisektoris on tööjõupuuduse kriis väldanud juba pikka aega. Kui klientide tellimuste arv suureneb pidevalt, eriti pärast pandeemiat, siis veokijuhtide arv väheneb, mis avaldab sektorile suurt survet. Transpordisektori atraktiivsus on vähenenud, mis tekitab pakkumise ja nõudluse vahel suuri lünki.

Oskuste liit, mille eesmärk on arendada Euroopa talente ja hõlbustada tööjõu sobitamist

Praegu on igal viiendal täiskasvanul probleeme lugemise ja kirjutamisega ning igal neljandal 15-aastasel on raskusi lugemise, matemaatika ja loodusteadustega. Need arvud on murettekitavad, eriti kuna järgmisel aastakümnel läheb rohkem kui pooltel uutest töökohtadest vaja kõrgetasemelisi oskusi.

Nende probleemide lahendamiseks võtab EL oskuste liidus kasutusele uue raamistiku, et parandada hariduse ja koolituse kvaliteeti ning edendada elukestvat õpet. Suurt tähelepanu pööratakse loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna (STEM) õppurite osakaalu suurendamisele ning nendes valdkondades täheldatud soolise ja sotsiaalse ebavõrdsuse ületamisele. Uus kava parandab inimeste tööalast konkurentsivõimet, tegeleb oskuste ja tööjõupuuduse probleemiga, suurendab ettevõtete tootlikkust ja lõppkokkuvõttes edendab ELi konkurentsivõimet.

Konkreetsemalt on oskuste liidu eesmärk:

aidata inimestel omandada alg- ja kõrgema taseme oskusi;
soodustada oskuste korrapärast täiustamist ja uute omandamist;
hõlbustada värbamist kogu ELis;
töötada selle nimel, et meelitada ligi Euroopa tipptalente ja neid hoida;
toetada oskuste ülekantavust kogu ELis, suurendades ELi-sisest tööjõu liikuvust.

Oskuste liit on osa ELi jätkuvast kavast, mille eesmärk on toetada oskuste arendamist ja parandada inimeste elu nii tööalaselt kui ka väljaspool seda. Isikukeskset lähenemisviisi rakendades tagab algatus ka selle, et EL jääb konkurentsivõimeliseks, mida toetab suur hulk parimaid olemasolevaid talente.

Lisateavet selle kohta, kuidas EL tegeleb tööturu tasakaalustamatusega, leiate artiklist „Tööjõupuuduse vähendamine: kolm võimalust, kuidas koolitada ja hoida töötajaid“.

Seotud lingid

Euroopa Komisjon – oskuste liit

Euroopa Komisjon – oskuste täiendamise meetmed – uued võimalused täiskasvanutele

Meetmed tööjõupuuduse vähendamiseks: õppetunnid tulevase poliitika jaoks

Lisateave

Euroopa tööhõivepäevad

EURESe nõustajad

Elamine ja töötamine EURESe riikides

EURESe töökohtade andmebaas

EURESe teenused tööandjatele

EURESe ürituste kalender