Tööturuinfo: Eesti

Riigi tasandil - Eesti

* Siin aruandes viidatakse eri aastatele, sest andmed põhinevad iga näitaja kohta detsembris 2024 kättesaadaval kõige ajakohasemal teabel.

Tööturg

1. jaanuari 2024 seisuga oli Eesti rahvaarv ligikaudu 1,4 miljonit. Sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta oli 2022. aastal 27 000 eurot, mida on 23,7% vähem kui EL 27 keskmine 35 400 eurot elaniku kohta. Aastatel 2018–2022 suurenes SKP elaniku kohta 37%.

^{Note: nama_10r_2gdp, Statistics | Eurostat (europa.eu)}

2023. aastal olid Eestis tööturul aktiivsed üle 0,7 miljoni inimese. Tööhõive määr oli 76,2%, mida on 5,8 protsendipunkti rohkem kui EL 27 keskmine ja 1,8 protsendipunkti rohkem kui 2018. aastal. 2023. aastal oli naiste tööhõive määr 75,4%, meeste tööhõive määr 77,1% ning noorte tööhõive määr 36,1%, mis kõik on ELi keskmisest suuremad.

^{Note: lfst_r_lfe2emprt, data refer to working age population (15-64), youth age group (15-24)  Statistics | Eurostat (europa.eu)}

2023. aastal oli töötuse määr peaaegu sama kui 2022. aastal. 2023. a naasis töötuse määr pandeemia-eelsele tasemele, mil see oli 5,5% (2018) ja 4,6% (2019). Töötuse määr kõikus EL 27 keskmisega võrreldes. 2018., 2019., 2021. ja 2022. a oli see alla EL 27 keskmise (vastavalt 5,5%, 4,6%, 6,5% ja 5,9%) ning 2020. ja 2023. a üle EL 27 keskmise (vastavalt 7,2% ja 6,6%). 2023. a oli see Eestis 0,5 protsendipunkti suurem kui EL 27-s, seega peaaegu sama kui EL 27 keskmine.

2023. a oli 88,3% aktiivsest tööjõust pärit Eestist, 1,1% teistest ELi liikmesriikidest ja 10,6% kolmandatest riikidest. 2023. a seisuga on EL 27-s suurim osa tööjõust pärit samast riigist (keskmiselt 85%) ja keskmiselt väiksem osa pärit välisriikidest (4,3% teistest ELi liikmesriikidest ja 10,5% kolmandatest riikidest).

2022. a töötas enamik töötajaid töötlevas tööstuses (21,2%), millele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont (19%), ehitus (10,9%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (8,1%). Ettevõtete arv oli kõige suurem kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (18,4%), hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ja mootorrataste remondis (16,7%) ning ehituses (12,4%).

Eestis töötas suurim osa töötajatest (38,7%) kuni 9 töötajaga mikroettevõtetes. Need ettevõtted moodustasid enamiku (94,6%) kõigist riigi ettevõtetest ja neid oli kokku 134 157. 19,9% töötajatest töötas kesksuurusega ettevõtetes (50–249 töötajat), 18,5% töötajatest suurettevõtetes (üle 250 töötaja), 13,2% töötajatest 20–49 töötajaga väikeettevõtetes ja 9,7% töötajatest 10–19 töötajaga väikeettevõtetes.

Vabad ametikohad

2024. aastal olid tööjõupuudusega kutsealade suurima arvuga kutserühmad Eestis järgmised: metallitöötluse, masinaehituse jms alade oskustöölised, pedagoogikaspetsialistid ja tervishoiu tippspetsialistid. Teisalt oli tööjõu ülejäägiga kutsealasid kõige rohkem järgmistes kutserühmades: äri- ja haldusalal töötavad spetsialistid, lihtametnikud ja arvutiametnikud ning õigus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna spetsialistid.

Lisateave tööjõupuuduse ja -ülejäägi kohta Euroopas: Tööjõupuudus ja -ülejääk Euroopas 2023 | Euroopa Tööjõuamet (europa.eu)

Vabade töökohtade määr

Vabade töökohtade määr (mis on määratletud kui vabade töökohtade arv protsendina täidetud ja vabade töökohtade kogusummast) oli 2023. aastal tööstuses, ehituses ja teeninduses 1,8% ehk peaaegu sama kui EL 27 keskmine. See määr on 2022. aastast suurenenud 0,2 protsendipunkti ja on endiselt suurem kui enne 2020. aastat, mil see oli ainult 1,9%.

^{Note: jvs_a_rate_r2, Statistics | Eurostat}

Kõige suurema vabade ametikohtade arvuga sektorid olid tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; haridus; kunst, meelelahutus ja vaba aeg; avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus; haldus- ja tugiteenused.

^{Note: jvs_a_rate_r2, Statistics | Eurostat}

Laialdaselt kasutatavad tööportaalid

Palgad

Miinimumpalk

Alates 1. jaanuarist 2024 oli Eestis seadusjärgne miinimumpalk 820 eurot. Kollektiivlepingutega töötatakse Eestis vähe (19,1%).

Kuu keskmine bruto- ja netosissetulek

2023. aastal oli keskmine brutosissetulek isiku kohta 1800 eurot (EL 27 keskmine 3417 eurot). Vastav netopalk oli Eestis 1460 eurot, EL 27-s 2351 eurot. 2018. aastast on keskmine brutosissetulek Eestis suurenenud 37,3% ja EL 27-s 19,8%. Samal ajavahemikul suurenesid netopalgad Eestis 30,4% ja EL 27-s 22,1%.

^{Note: earn_nt_net, Single person earning 100% average, annual rates transformed into 12 monthly payments. Statistics | Eurostat (europa.eu)}

Suundumused

Minge otse aadressile Digipööre | Ebapiisavad tööpakkumised tööotsijatele töö leidmiseks | Ebapiisav arv vajalike oskustega tööotsijaid | Töötasuga seotud küsimused | Kaugtöö

Digipööre

Eesti on e-riigi teenuste rakendamisel üks juhtivaid riike, saavutades enim punkte internetipõhiste teenuste ulatuse ja kvaliteedi ning sidetaristu seisundi poolest. Eesti IKT-ettevõtted on aidanud ehitada üles maailma kõige arenenuma digiühiskonna. Eesti on digitaalse lõimumise teejuht, olles teistele riikidele eeskujuks digitaristu täiustamisel. 99% kõigist avalikest teenustest on kättesaadavad internetis, IKT-spetsialistide osakaal kogu tööhõives on ELis 5. kohal, 30% Eesti teenuste koguekspordist on IKT-teenused. Paljud teenused on digitaliseeritud ja kodukontorist töötamine on väga sage. Digipööre ja tehisintellekti kasutamine on põhjustanud automatiseerimist ja seega on nõudlus raamatupidamisteenuste ja haldusteenuste järele vähenenud. Teisalt püsib nõudlus kõrge kvalifikatsiooniga IKT-spetsialistide järele (nt süsteemiarhitektid, arendajad).

Ebapiisavad tööpakkumised tööotsijatele töö leidmiseks

Kutsealad, kus ei ole raske leida töötajaid ja kus on tööjõu ülejääk ning tööpakkumised on enamasti halduslikud: ajakirjanikud, suhtekorraldajad, administraatorid, raamatupidajad jne, kuid ka ehituse lihttöölised.

Ebapiisav arv vajalike oskustega tööotsijaid

Kahes valdkonnas – hariduses ja meditsiinis – on väga suur puudus töötajatest: logopeedidest, arstidest, õpetajatest, psühholoogidest ja erivajadustega laste õpetajatest. Paljud kutsealad, kus oli aasta tagasi puudujääk, on saavutanud tasakaalu. Põhjus on majanduse jahtumises, eriti esinevad raskused tööstuses ja ehituses. Samas on ehitussektori ja tööstuse kutsealad praegu tööjõupuuduse kategoorias. Endiselt on puudus keevitajatest, mehaanikutest, masinaoperaatoritest, elektrikutest. Samuti on puudu kõrge kvalifikatsiooniga IKT-spetsialistidest.

Töötasuga seotud küsimused (nt miinimumpalk, äraelamist võimaldav töötasu, toetused)

Viimastel aastatel on Eestis palgad üldiselt suurenenud, mille on tinginud majanduskasv ja tööjõupuudus. Kiire majanduskasv ja ettevõtete kasumlikkus on võimaldanud tööandjatel tõsta palku. Eesti keskmine palk on pidevalt suurenenud. Viimase viie aasta jooksul on Eesti keskmine palk suurenenud 1448 eurolt 2007 euroni (ligikaudu 38,6% rohkem). Tasustamine oleneb majandussektorist.

Infotehnoloogia: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor on üks kõige paremini tasustatud valdkondi, kus keskmine palk ületab sageli 3400 eurot kuus. 

Finantssektor: panganduse ja kindlustuse valdkonnas on keskmine palk üle 3100 euro kuus. 

Haridus: õpetajate ja akadeemiliste töötajate palgad võivad olla riigi keskmisest väiksemad, kuigi need on viimasel ajal enamasti suurenenud riigi keskmiseni.

Kaugtöö

2023. aastal töötas Eestis mõnikord kodus 16% hõivatutest, EL 27 riikides aga 13,3%. Lisaks töötas Eestis tavaliselt kodus 12% hõivatutest, EL27-s aga 8,9%.

^{Note: lfsa_ehomp, Product - Datasets - Eurostat}

tagasi üles